About Us - Contact Us

The Leading Cape Verdean News Site | O Líder da Informação na Diáspora
Advertise With Us - Login - Signup

Sunday, 19 May 2013
BLOGS - Katxor Ku Makaku (Purmeru párti)

Follow us on

Google Picasa

Banner
FORCV está à venda | FORCV is up for sale

PT: A FORCV está à venda por US$12000. Se estiver seriamente interessado, contacte-nos.

ENG: FORCV is available for sale for $12000. If you are a serious potential buyer, contact us.

CONTACTO
: albertopina@gmail.com; 617.519.8273

Featured Event
Banner
Upcoming Events
Sat May 11 @ 7:00PM - 11:59PM
Team Fidalgo 3rd Annual Dinner Fundraiser
Fri May 24 @ 7:00PM - 02:00AM
Brazilian Friday Nights @ Restaurant Laura
Latest Comments
Joomla Templates and Joomla Extensions by ZooTemplate.Com

 
     
Armindo Tavares
Katxor Ku Makaku (Purmeru párti)PrintE-mail
Saturday, 23 June 2012
Written by Armindo Tavares

armindo-tavares.jpg

Na altura di ileison, kusa ki bu kre bu ta konsigi. Ki basta bu papia ku Prizidenti, bu fla-l ma bu ta djuda-l fase kanpanha, ma bu ta vota nel, é ta ranja-u un kasa na zóna “xiki” di Sidadi.

I SÉNA / MAKAKU KU MAKAKA

Makaku ta txiga kasa soris ta baza, ta rabenta pórta ta kanba, ta xinta si trás, ku medu pa katxor ka kanba tras del.

MAKAKA — (sakedu dianti di Makaku, ku dos mo na koxa) Kuse ki buli-u ki bu sta soris ta baza di kel manera li, maridu? (Makaku ta abri bóka mas vós ka ta sai) Fla-m kuse ki kontise? A-bo bu ka trabadjador, pa fla ma bu sta kansadu… bu ka balenti, pa N kuda ma dja bu lônba bu koléga!

MAKAKU — (ta kosa ladu) N sa ta ben fla-u un kusa, pamodi mi N ka ta sukundi-u nada.

MAKAKA — Si propi ki ta fasedu. Mudjer ku maridu ka debe sukundi kunpanheru segredu.

MAKAKU — Dja N odja ma kualker di es diâ li N ta bai kadiâ…

MAKAKA — (ta bense fadigadu) Krédu un-krus, bataretu! Ave-mariâ xeia di grasa! Aburnúnsia, águ-tuntun, bordoléga, mar di Spanha, pe di xulé, dor di obidu! I pamodi? Es pega-u ta furta-s ses kusa?

MAKAKU — So N sa ta fla-u, pa bu fika ta sabe. Si un diâ N sai di kasa N ka volta… é pamodi N sta na xilindró.

MAKAKA — Tra bóka, Makaku. Kel-li é kusa ki bu ta dizeja? Rasa bu pidi Nhordes pa djuda-u.

MAKAKU — É ka kusa ki N ta dizeja, mas dja N odja ma ka ten tadju.

MAKAKA — Tadju ten senpri. Furta ku getu… ka bu dexa bu pegadu. O dja bu skese kóre?

MAKAKU — Kóre?! A-mi N ka ta tarse dizaforu di ninhun sta armadu en matxu pa kasa.

MAKAKA — Xinti modi ki bu ta poi korpu gurgunha-m… korason ta ba-m pe!

MAKAKU — Ki basta dja N fla-u… (Makaka ta nbaxa si frenti ta po-l mo riba duedju) pa bu ka ben fla ma panha-u nsodadu… ma bu ka sa ta speraba.

MAKAKA — I é kenha ki sa ta arma en matxu ku bo… ki sa ta kre xatia-u kabesa?

MAKAKU — Dispos bu ta sabe. E sa ta xatia-m bida, mas diâ ki N rozolve na ratxa-l kósta… N ka sabe kuse ki ta da!

MAKAKA — (ta bira rostu pa ladu) Nha maridu sima ki dja bira balenti!

MAKAKU — (xatiadu) Bo ki sa ta disdangu-m?!

MAKAKA — (ta bira pa el faxi) N ka sa ta disdangu-u, nau.

MAKAKU — Nton N ta papia ku bo… bu ta poi rostu pa ladu?

MAKAKA — Diskulpa-m… diskulpa-m. Mi pa mi…

MAKAKU — Pa bo… N pode bai kadiâ?

MAKAKA — Si é pa N obi ma bu lonbadu… kel-me, é midjor N obi ma bu sta na kadiâ…

MAKAKU — Nanprésta, pixinginha! Ma dja N bai kadiâ bu ta fika avontadi pa bu kanpia ku otus makaku ti bu farta.

MAKAKA — (ta fase ma e ka ntende, ta kore-l mo na rostu) N ta bai djobe-u, N ta leba-u kafe, almusu, djanta.

MAKAKU — (ta kalma) Nton… bá ta purpara, pamodi ka sa ta dura. Bu pode fika diskansadu, pamodi bu ka ta obi fladu ma nha xaren lansadu.

MAKAKA — Nen N ka ta obi fladu ma bu kóre dianti di bu koléga! Kel go… N ta dexa di kusia pa N po-u na pratu pa bu kume.

MAKAKU — Tanbe bu ka ta obi. Bu ka meste nen fadiga.

MAKAKA — Ka bu buska. Mas si bu buskadu… bu da-s.

MAKAKU — Kel-li bu ka meste ki manda-m. Dja djugadu Nhordes ka ta durmi ku tudu dos odju fitxadu omesmu tenpu. (E ta sai pa un ladu, Makaka ta sai pa kel-otu).

 

II SÉNA / ES DOS OTU BES

Makaku ta torna txiga kasa ku língua fora’l, ta tenta ngatxa tras di Makaka.

MAKAKA — Otra ves?! Onti bu txiga-m li ku odju fóra kabésa. Oxi dja bu torna ben, ku língua kuazi ta rasta na txon…

MAKAKU — N ta spéra ma bu ka ta skese di kusa ki nu papia.

MAKAKA — Ki kusa?

MAKAKU — Ma bu ka ta skese di bu purmésa.

MAKAKA — Di nha purmésa?

MAKAKU — Dja bu skese kuse ki nu papia onti?

MAKAKA — Di na kadiâ ki N fla ma N ta bai djobe-u?

MAKAKU — Ma bu ta leba-m kafe, almusu, djanta.

MAKAKA — So ma dja bu ka dexa bu sotadu!

MAKAKU — E sa ta pirsigi-m, mas kel diâ ki Nhordes kansa e ta odja. E ta paga-m ku juru ku-tudu.

MAKAKA — Bu ten ki tra-l di bu kontu pa bu mostra-l ma bo é matxu sima el… o más di ki el.

MAKAKU — E sta armadu en mondon…

MAKAKA — Bu ten ki mostra-l ma mondon ka ten, i ma balenti é ka so el. Finka pe na txon bu ratxa-l kel kau. Si kazu da ki bu bai kadiâ, N ta ranja divogadu N ta bai tra-u.

MAKAKU — Nha medu, kirida, é si N bai kadiâ pa bu fika li bo-so… ku kes un-munti makakus otrevidus ki ten pa li… alguns divogadus tanbe.

MAKAKA — Bu ka meste fadiga. Dja N pode da nha kabésa kumida i N sabe libra di makakisas di tudu makakus ki ten pa li.

MAKAKU — I di divogadus… tanbe bu sabe libra? Odja ma ta fladu ma es é mintrozu!

MAKAKA — Sikre es é mintrozu. A-mi é feru kuradu. Mintira ku makakisa ka pode ku mi.

MAKAKU — Nen divokakisa ka pode ku bo?

MAKAKA — (ta djobe-l tan) Divokakisa?!

MAKAKU — Aian. Divokakisa di kel makaku… di kel divogadu ki bu fla.

MAKAKA — A-bo, prajá, é siumus ki bu tene.

MAKAKU — Bu ka kre pa N tene siumus? Bu kre pa N dexa-u pa bu kanpia sima bu kre!

MAKAKA — Larga-m da mo. (E ta labanta pa e sai Makaku ta pega-l na mo, ta tene-l).

MAKAKU — Obi un kusa li: oxi N kre pa bu da-m un djanta raforsadu, pa N manxe manhan gordu, ku forsa, pa N pode  ratxa-l panderu sima N ta kre… sima e ta merese.

MAKAKA — Mamodi?! Bu fla djanta…?

MAKAKU — Raforsadu.

MAKAKA — Raforsadu inda pur-sima?!

MAKAKU — Bo bu ka fla-m pa N ratxa-l kósta?

MAKAKA — N fla-u pa bu ratxa-l kósta. N ka fla-u pa bu djanta.

MAKAKU — I modi ki N ta ten forsa pa N lonba-l si N ka djanta?

MAKAKA — Okei. Mas ku kuse go ki N ta kusia?! So si dja bu kre bai rinka algun pe di mandióka na un órta kualker, bu tarse-m… N ta kusia.

MAKAKU — Náaa… mi mandióka gosi N ka sa ta bai rinka. Sima N sta kansadu li! Kaba, N ka sabe nen si si donu ka sta la xintadu!

MAKAKA — Kansadu?! Kel-li é diskulpa ki bu kre da! Bo ki ka ta kansa bu korpu?! Bu ka gosta di trabadju!

MAKAKU — N ka ta gosta di trabadju!!! Pur-isu ki ale-m ta libra pa N ka kai na prigu… pa N ka bai kadiâ, pa bu ka móre ku fomi.

MAKAKA — A-mi… móre ku fomi?! Si bo… mi ki ta sustenta-u!

MAKAKU — Ka bu xatia-m. Bo ki ta sustenta-m! Ala-m ku fomi li! Si é bo ki ta sustenta-m, nton da-m kumida.

MAKAKA — Nton bai kume bósta si bu kre manxe gordu manhan.

MAKAKU — Bai kume bo purmeru. Bo ku bu familia ki kustuma kume bósta ta lenbe bexu.

MAKAKA — A-bo é uniku na nha família ki ta kume bósta. (E ta sai, Makaku ta fika detadu di kósta).

 

III SÉNA / ES ME

MAKAKU — (ta rabenta pórta ta kanba, ta stila na meiu di kasa ta geme) Ñoi, ñoi, ñoi. Ñoi, ñoi, ñoi. Ñoi, ñoi, ñoi.

MAKAKA — Dja bu panha-l, maridu? (E ta pega naris) Diaxi-nho! E nbosta-u fepu. Xinti modi ki bu sa ta txera fedi!

MAKAKU — Ñoi, ñoi… e ka fika ta debe-m nada… nadinha e ka fika ta debe-m. Ñoi, ñoi… ka dja N flaba bo? N panha-l sen e spéra. Sinhor porku. Ñoi… e nbosta-m moku.

MAKAKA — Isu mesmu! Pa bu mostra-l ma bo é más matxu di ki el! Ma bu ka ta kume porkariâ i nen na ka kusta. Bu ta kume na forsa’l bu brasu, na soris di bu tésta, ku sabor di ténpra di bu mudjer. Pur isu, bu ta kume dretru, o-ki bu kre i kel ki bu kre.

MAKAKU — Sinhor porku… ñoi, ñoi… so si bu odja, mudjer; ñoi, ñoi… e nbosta más pior ki baka. Kaba e ta da pa katxor… e ta arma en bazofu. Porku ki el é!

MAKAKA — Anton éra katxor ki sa ta xatiaba bo bida?

MAKAKU — Kel-la é ka katxor. Si nomi éra pa serba porku. Ñoi, ñoi, ñoi… bósta ta txera fedi ki bu ta pensa bósta lagaia.

MAKAKA — Oxi bu sta di parabens. Dja bu prova-l ma bo é matxu dimé-divéra. Agó, falta mi pa N bai fase nha párti. A-bo dja bu da-l na kel kau… dja bu tra-l bósta, dexa-m mi go N bai nxina-l modi ki ta nbostadu… N bai tra-l di porkariâ.

MAKAKU — Modi propi, mujer?

MAKAKA — N ta bai pila sal ku malgéta, musturadu ku vinagri nu ta bai po-l na bósta pa arde-l kadera.

MAKAKU — Ñoi, ñoi… bu pode bai ta purpara timenti N ta diskansa un-kóxi… ñoi, ñoi… kel-o-ki dja bu sta prontu… ñoi, ñoi, ñoi… bu ta korda-m nu ta bai salga-l patrás.

MAKAKA — Purbeta bu bai toma un banhu faxi, timenti N ta purpara-l dóza.

MAKAKU — Ñoi… Ñoi… ñoi, ñoi, ñoi. Banhu?!

MAKAKA — Sin, omi. Timenti N ta purpara dóza.

MAKAKU — Banhu gosi N ka ta toma. Ti manhan… o-ki dja N diskansa purmeru… ñoi… N ta kunsa toma un bon banhu.

MAKAKA — Ti manhan?!

MAKAKU — Kirida, N tene korpu inkenti… ñoi… si N toma banhu gosi, ku águ friu, pode da-m febri pineumoniâ.

MAKAKA — Febri pineumoniâ?! Águ friu?! Bai pega lumi la kintal bu kenta águ.

MAKAKU — Sima N sta kansadu li, kirida?!

MAKAKA — Si bu ka toma banhu, oxi bu ka ta deta li, djuntu ku mi riba’l kama.

MAKAKU — Si é pa N toma banhu gosi-li, nton N ta purfiri deta na txon, li-sin undi N sta. (E ta djobe paMakaka ku kara di poka-burgónha) Bu ta ben deta li ku mi? (E ta deta di kósta, e ta poi pe un riba di otu e ta fika ta geme. Makaka ta purpara sal ku malgéta, ta poi nun tijéla es ta da rinkada).

 

IV SÉNA / ES ME

Dianti di un-munti piloru’l bósta, Makaka sakedu ku tijéla na mo.

MAKAKA — (ku naris tapadu ku algudon) Fogu!!! Fórti bósta! Dios sabe dretu kuse ki e ta fase. E po-l bon nomi: “Katxor!”

MAKAKU — A-bo inda bu odja so kel-li pamodi e konsigi kapri-m e sota skarera. N da si trás pa N bota-l mo, mas… e ta koreba skarera… ki N ka pega-l.

MAKAKA — Kel ki dja bu da-l li tanbe… parse-m ma txiga-l. Ka mesteba más ki si.

MAKAKU — Mas sikre. Si N daba el más un-kusinha inda ka éra nada mal.

MAKAKA — Bo tanbe… bo é mutu runhu. Inda bu kre traba el más bósta di ki kes-li?

MAKAKU — Mi si éra pa mi N ta dispixaba el tudu bósta di dentu’l tripa. (Es ta ri).

MAKAKA — Go nu ben komesa tenpra-l furinhu, li di kel-li. (E ta panha un mo di sal ku malgéta, e ta nbaxa pa e poi na purmeru munti’l bósta).

MAKAKU — (ta salta si dianti) Pára! Kel-li… kel-li parse-m ma é di-meu… pamodi ten un, ki pelu-menu… N sa ta lenbra ma é di-meu.

MAKAKA — (ta bai pa más un munti di bósta) Kel-li go é di-sel…

MAKAKU — Kel-li… kel-li parse-m…  parse-m ma… pára si: kel-li tanbe… nau. É… é… é di-meu. Bu ka rapara ma é pokuxinhu! Di-sel é tudu más txeu… más kakuladu.

MAKAKA — (ta volta pa skerda) É kel-li go! Kel-li é propi di-sel. Sa ta txera mutu fedi.

MAKAKU — Dexa N odja. Kel-li tanbe… é di-sel, sin, sinhóra. (Makaka ta bai pa poi ténpra e ta pega-l na mo) Mas dexa-m sertifika. Kel-li tanbe… ta parse ku di-meu! Mas… aian, tanbe é di-meu. Gosi ki N lenbra. É kantu N pega-l, ku kel reiba ki N teneba, sima N bota-l mo… kapri-m. Dja N skeseba dja.

MAKAKA — (ta volta pa ndreta) Kel-li go é propi di-sel! Odja li…

MAKAKU — Dja N odja.

MAKAKA — Nton, dexa N xobra-l ténpra.

MAKAKU — Kel… li! kel! kel-li! kel-li tanbe… é di-meu. É kel-óra ki N perta-l na paredi, sima N siridja-l biku, lolo-m flé.

MAKAKA — (ta da dos pasu pa frenti) Agora sin. Kel-li go é di-sel sen dúvida. Odja modi ki sta so kaska mangi! (E ta panha un mo di sal ku malgéta pa e poi).

MAKAKU — (ta da un saltu ta pega-l na mo) Altu! Spéra N odja. Dexa-m konfiri purmeru, bu ta kunsa poi ténpra dispos. (E ta nsolbe ar) Nau… bu pode poi. (Makaka ta nbaxa pa poi, e ta pega-l na mo) Dexa-m torna berefika más un bes… (E ta torna nsolbe ar) Kel-li tanbe é di-meu. Kel-li é sima N da-l purmeru kéda, ku tudu forsa musturadu ku reiba… N da-l un buló ku dos kamalhóta omesmu tenpu… skapa-m.

MAKAKA — (ta volta otu bes pa ladu) É kel-li, nton. Kel-li go é propi di-sel. Ti si txeru é igual ku txeru ki bu tene na korpu.

MAKAKU — Kal? Dja N fla-u so pa bu ka poi timenti bu ka dexa-m odja purmeru. (E ta nbaxa, e ta kóre dedu na bósta e ta txera) Pois! Kel-li me… (e ta torna nsolbe ar) tanbe é di-meu. Kel-li é kantu N da-l sugundu kéda, mi riba del N ta pila, N dexa sai di kaloti.

MAKAKA — Afinal-di-kónta, kusas nton é so di-bo, mintrós!

MAKAKU — É pa N fla-u? Ka dja bu sabeba ma éra so di-meu? Ki tenpu ki bu odja makaku sota katxor? Al serba so mi! Inda kaba sen rezon.

MAKAKA — (ta da-l ku tijéla) Mintrozu, kobardu, trafudjon, porku, katxor, lagaia, sen burgónha, mizeriadu, stapor, palérma.

 

V SÉNA / MAKAKU KU MAKAKA

Ta sta detadu.

MAKAKA — Maridu, maridu, (e ta sukudi-l, ta grita) NHA MARIDU.

MAKAKU — (ta dispirgisa) Nnnnn!

MAKAKA — (ta da-l uns palmadinhas) Korda. Korda N meste papia ku bo.

MAKAKU — Dexa-m djongo más un-koxinhu, mudjer.

MAKAKA — N meste papia ku bo.

MAKAKU — Bu pode papia N ta obi ku obidu. N ta fitxa odju mas N ta dexa obidu abertu.

MAKAKA — Nau, sinhor. Kel-li é falta di poku ruspetu. Ragala odju bu djobe-m dentu rostu… (E ta abri odju kuazi bésgu, so sonu) i abri obidu bu sukuta-m.

MAKAKU — Okei. Bu pode sura N ta prende.

MAKAKA — Kenha ki bu sa ta manda pa sura? Ki ta sura é buru sima bo, o bu madrinha, nton. A-mi N ka buru, N ka bu madrinha. Mi é un makaka idukadu i intilijenti.

MAKAKU — Aian, sinhóra intilijenti. É kuse ki Makaka kre?

MAKAKA — É pa N fla-u ma dja N sta fartu di mora na rótxa… ma N ka sa ta saporta odja kel gardion di katxor tudu santu diâ.

MAKAKU — Kuse ki dja da-u na kabésa, Makaka?

MAKAKA — Nada ka da-m na kabésa. So N ka kre mora más li fóra, nen na kel rótxa li.

MAKAKU — Kirida, a-nos nu nâse li na rótxa, nu kiria li na rótxa; nos pai ku nos mai, nos donu ku nos dóna, nos busdonu ku nos busdóna, nos trisdonu ku nos trisdóna, ets. nâse, kiria, mora i móre li na rótxa; li ki es pari-nu, ki es kiria-nu ti ki es bira bédju…

MAKAKA — Mas, tenpu muda, kiridu. I pamodi ki nos nu ka ta muda?

MAKAKU — Modi ki nu ta muda? O midjor: pa undi ki nu ta muda, kirida Makaka?

MAKAKA — Pa Sidadi Kapital. Labanta bu bai djobe un kasa pa nu kunpra pa nu muda. Dja N nfâstia di mora li fóra, i na kel porkariâ di rótxa li, inda, sima ki ka txiga, N ten ki saporta kel bizinhu katxor, ki nen N ka gosta del.

MAKAKU — Bai mora na Sidadi… a-nos? Makaaaka!!!

MAKAKA — Si bu ka kre… nu ta divôrsia, N ta ranja un otu makaku ki ta ruspeta-m… ki ta obudese-m.

MAKAKU — Okei. Mas, lenbra ma rapasinhus di Sidadi é so xuxanti, es ta bai goza ku nos. O dja bu skese ma nos é makaku?

MAKAKA — A-nos é makaku, sin, sinhor, mas tanbe nos é fidju di Dios sima es. Nu ten omesmu diretu.

MAKAKU — I kenha é nos pa nu iziji nos diretu?

MAKAKA — A-nos é makaku sima un-munti otus é.

MAKAKU — Mas es, es ivului, kirida.

MAKAKA — Es dexa, é di anda ku mo na txon sima bakinha, o midjor, sima makakinha. So kel-li. Du-restu kusas ki makakus ten, es fika ku el sima sta, moku-kafika.

MAKAKU — Makaka, makaka! Parse-m ma inda es ta rinka-bu denti ku rabarbadora.

MAKAKA — É gosi li ki é altura di nu purbeta.

MAKAKU — Pa es rabarbadora-u denti?

MAKAKA — Dexa di palhasariâ. N sa ta papia ku bo na sériu.

MAKAKU — Nton mi N ka sta na sériu?

MAKAKA — Ileison sta kuazi ta txiga.

MAKAKU — I kuse ki nos nu ten a-ver ku ileison?

MAKAKA — Nu ten tudu a-ver. Ninhun des é ka más di ki nos.

MAKAKU — Ka bu fla-m ma dja bu bira pulítika i ma bu tene kalku na ser prizidénta?

MAKAKA — Si N ser prizidénta é ka tortu é ka rabes. Kel ki sta la é ka más midjor di ki mi!

MAKAKU — É ka tortu, é ka rabes. É inposível.

MAKAKA — Na altura di ileison nada é ka inposivel.

MAKAKU — Nton, bu tene kalku na ser Prizidénta, me?

MAKAKA — Bo N ta papia ku bo Piku, bu ta ntende Santana!

MAKAKU — Bu fla ma é normal si bu ser Prizidénta…!

MAKAKA — Mas a-nos, nu sa ta papia di kunpra kasa… o midjor, di ranja un kasa na Kapital.

MAKAKU — Ago dja N ntende más omenus.

MAKAKA — Na altura di ileison, kusa ki bu kre bu ta konsigi. Ki basta bu papia ku Prizidenti, bu fla-l ma bu ta djuda-l fase kanpanha, ma bu ta vota nel, é ta ranja-u un kasa na zóna “xiki” di Sidadi: na Prainha, o na Sidadéla, o na Plateau.

MAKAKU — “Plateau?” Kuse ki é “Plateau”?

MAKAKA — Buru, asnu, analfabetu. Kaba bu ta da pa makaku! Buru mas é u-ki bo é. “Plateau”, ker-dizer dentu di Kapital… riba di sidadi.

MAKAKU — É “Plato” ki ta fladu, Makaka. Ki siginifika — sima bu fla me — sentru di Sidadi.

MAKAKA — U-ki sta skrebedu é “Plateau”.

MAKAKU — Sta “Plateau”, mas ta ledu “Plato”. É franses.

MAKAKA — Ñeeee! Kre bu kre intxi franses di bésta?!

MAKAKU — Ok. Mas, Makaaaaka! Bu ka sa ta sunha altu dimás?

MAKAKA — Bo ki sa ta sunha baxu dimás. Si Txiku Kunba flaba nos ma un diâ e ta benba ser sugundu xefi na Sidadi di Santu Krusufiksu… nu ka ta setaba.

MAKAKU — Aian. El éra makaku sima nos. Éra nos bizinhu.

MAKAKA — E nâse, e kiria ti ki e da omi li na rótxa Kunba, djuntu ku nos. Si pe ka konxeba nen sapatu.

MAKAKU — Si pe ka konxeba otu kusa ki ka pitxóka.

MAKAKA — Pe di pitxóka, koserinha na korpu, ranhu na narís, dodó ku petxeku na odju.

MAKAKU — I gosi e ta pasa na nos nen mo e ka ta labanta-nu, kifari pa e ri ku nos.

MAKAKA — É so pa bu odja ma nos nu sa ta durmi na fórma.

MAKAKU — Ti giâ e sa ta giâ.

MAKAKA — I e ta durmi ku Pradu na pórta si kasa sima-kusa ki é di-sel.

MAKAKU — A-mi tudu bes ki N ta volta di nhas makakisadas di noti, as-tanta di mardugada, N ta atxa si Pradu, diskulpa-m, Pradu di Sidadi paradu na pórta di diskotéka.

MAKAKA — Nton dja bu sa ta odja? I nen e ka tenba mutu skóla.

MAKAKU — E ka sabeba nen papiaba dretu!

MAKAKA — Pelu-menu kantu el éra nos bizinhu e ka tenba skóla.

MAKAKU — Mas fladu ma e studa… ma pelu-menu e bai skóla. Ma e linha ku rapaziada, e studa na skóla di rapaziada i tudu anu es da-l un diplóma.

MAKAKA — A-el é makaku más sortiadu ki dja N konxe.

MAKAKU — Fladu ma ti na Fakuldadi e sta. Karagadu difikuldadi ta kursa Sosiolojiâ. Ma dja e ten sais anu na purmeru anu inda.

MAKAKA — Nton el é kontinua kuazi makaku na mesma. E ka ivului txeu. Sais anu so pa e le un livru?!

MAKAKU — Ki e sta bazofu! Fladu ma gosi e sa ta papia so di Interneti ku nóva tekinolojiâ. Ma e fla ma gosi eta obi notisiáriu purmeru na e-mel, dispos e ta odja na Interneti, kaba e ta guarda pa “ku duru” di konputador pa ka gasta lus txeu.

MAKAKA — Koitadu! E sta ratorku ki ta kudadu ma el e donu di mundu!

MAKAKU — Fladu ma e sa ta sai tudu kau e ta fla ma Sidadi é el.

MAKAKA — Tolobasku. N kuda ma dja e kuraba si dodisa!

MAKAKU — E bira pior. Bo bu ka sabe ma poder ta tolobaskiâ algen?! Gosi dja e debe skese di tudu makakus ku makakadas.

MAKAKA — E ta skese di makakada?! Bu sta na brinkadera! E pode skese di nos, makakus… tudu dretu. Mas, di makakada… djuntu ku rapaziada?! ka parse-m. E ta prende inda kada bes más i ku mutu más midjor jinga-joga. (Es ta ri, es ta nbarsa kunpanheru) I afinal, bu sa ta bai Kapital djobe kasa o nau?

MAKAKU — N sa ta bai sin, sinhóra.

MAKAKA — Skodje un bonitu.

MAKAKU — Na pundi ki bu kre pa N skodje? Na Plato, na Prainha o na Sidadéla?

MAKAKA — Dásdi ki é grandi i bunitu… ki ten spasu verdi, ku pisina, ku ar kondisionadu i un mutor di lus partikular…

MAKAKU — Kon serteza, nha kirida. Un mutor di lus partikular é purmeru kusa. Bu sabe ma Ilétra é ka di kunfiansa.

MAKAKA — Inda ben ki bu ka buru. É ka pur-si ki txeu algen ta txoma-l di skuréta.

MAKAKU — (ta da un grasa) I presu… si for mutu karu?

MAKAKA — Purmeru bai tenta pidi sinhor Prizidenti di Sidadi un. Fla-l ma nos é si fan, ma nu ta fase kanpanha pa el i ma nu ta vota na rapaziada.

MAKAKU — Mas, a-mi… mi ningen ka konxe-m…! Sinhor Prizidenti ka sabe nen mi é kenha!

MAKAKA — (ta pintxa-l) Bai la so. E ka meste ki konxe-u. U-ki e kre é makaku pa vota na el i más nada. Mas odja li: skodje kasa ki ten Interneti sen fiu i ki ten e-mel. Txiku é ka más midjor ki nos.



Share/Save/Bookmark
 
Armindo Tavares

Armindo Tavares

REPÓRTER E BLOGUEIRO

BIO

Armindo Tavares, colaborador da FORCV, é responsável pela "Raportaji di Lisboa". É Licenciado em Dramaturgia e Bacharel em Direito e Informática. Como Professor Universitário deu aulas de Lingua Caboverdiana na Escola Superior de Educação de Setúbal - Portugal. É Presidente e Diretor Artístico da Associação de Teatro Miscelânea com sede na Amadora. É autor de cinco livros editados, um DVD e dezenhas de peças de teatro escritas, sendo uma, Forti Kulpa Rixu, vencedora "ex aequo" do Prémio Literário Pedro Cardoso 2010. É mestrando em Artes Performativas, especialidade - Escritas de Cena. Está a preparar um novo filme da peça Perdão, Imília.

Atenção: As opiniões expressas pelos colunistas não representam a posição da FORCV. Elas apenas traduzem o ponto de vista dos mesmos. A FORCV publica artigos de opiniões de diferentes colunistas com o intuíto de apresentar diversos pontos de vistas aos nossos leitores. Por isso, convidamos pessoas interessadas a enviar artigos de opiniões para editor@forcv.com.

Latest ArticlesMost Read Articles

Comments  

 
+2 #1 DI SANTA KRUS 2012-06-24 22:57
Santu Krusifiksu?! keli fika na ki kau propi?
Annnn! Dam sabi!!!!
Kamara di Landu ku Filu!!!

Makaku = Sueki;

Tiu = Lando;

Santxinhu = Adilson;

Rai di bendadu. Ami e prova ma tudu e verdadi.

Pur issu ki Dota ten ki ganha pa Landu ba tuskia makaku
Quote | Report to administrator
 
 
+1 #2 Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera 2012-06-26 12:00
Forti dja ri trokadu kes alegadu bosta di katxor ki, afinal, era di makaku... :lol:

Dja N fika ku gana le kes otu parti.

Bravu! Deus paga-nho!

________

PS: Di favor, Dr. Armindo, nhu splika-m kuze ki e "agu-tuntun"?
Quote | Report to administrator
 
 
+1 #3 armindotavares 2012-06-26 12:36
Obrigadu, Dr. Marciano.
"Agu-tuntun" é un fórma di skonjura ki (pelumenu) un bes ta uzada pa koreda ku bóka-fedi. E ta benba senpri inkluídu na frazi: "Kedu un krus bataretu, águ-tuntun. Lonji nha koroâ. Poi bóka dentu kel kau!"

Ta kre fladu ma e ta siginifika "Águ-tonton" = "Orina", musgedjadu.
Quote | Report to administrator
 
 
0 #4 Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera 2012-06-26 20:55
Obrigadu!

Sikadjar nhu ten razon pois gentis grandi ta kustumaba laba kriansas ku xixi pa spanta fitisera i otus kuza mau...

N ka sabe si inda sa ta fazedu isu...
Quote | Report to administrator
 

Add comment


   

Advertise - About Us - Contact Us - Join our Newsletter - Site Map - RSS

© 2005-2013 forcv.com - All rights reserved, USA.